Anastasia Sinitsyna kaitseb doktoritööd „Links between segregation processes on the labour and housing markets: evidence from Finland“

15. märtsil kell 10.15 kaitseb Anastasia Sinitsyna majandusteaduste erialal doktoritööd „Links between segregation processes on the labour and housing markets: evidence from Finland“ („Seosed töö- ja eluasemeturu vahel Soome sisserändajate näitel“).

Juhendajad:
professor Raul Eamets, Tartu Ülikool
professor Tiit Tammaru, Tartu Ülikool

Oponendid:
Sampo Ruoppila, Turu Ülikool
kaasprofessor Anu Masso, Tallinna Tehnikaülikool

Kokkuvõte
Eesmärk on selgitada välja, kuidas on segregatsioon erinevates eluvaldkondades nagu tööturg ja eluasemeturg omavahel seotud. Segregatsioon on protsess, kus erinevad rühmad (nt sissetuleku taseme, rahvuse, hariduse jne põhjal) koonduvad konkreetsetesse geograafilistesse piirkondadesse, mis eraldab neid teistest rühmadest. Selle tulemusena kogevad inimesed suuremat ebavõrdsust ja kultuurilist isoleeritust.

Uuring I näitas, et sissetulekute ebavõrdsus on elukoha erinevusega seotud positiivselt, kuid 10-aastase viivitusega. Erinevused ilmnesid riikide heaolusüsteemide lõikes, kus sissetulekute ebavõrdsus ja elukohaerinevused olid kõrgeimad liberaalsetes heaolusüsteemides ja madalaimad sotsiaaldemokraatlikes heaolusüsteemides. Helsingi rakendab edukalt segregatsioonivastaseid poliitikaid, nagu sotsiaalelamute suur osakaal ja ühtlane jaotumine erineva sissetulekuga elanikega linnaosade vahel, mis aitavad vältida segregatsiooni kõrge taseme tekkimist.

Uuring II näitas, et uussisserändajate vaheline seos tööturu harude ja töökohtade vahel on väga tugev, mis näitab, et tööturg on väga segregeeritud isegi Soome sotsiaaldemokraatlikus heaolusüsteemis. Segregatsiooniprotsessid saavad sisseränderiikides seega alguse immigratsioonipoliitikast, mis suunab sisserändajad tööturu spetsiifilistesse segmentidesse, kust see kipub edasi kanduma ka eluasemeturule. Ainult sihilik erinevusi tasandav eluasemepoliitika, nagu näiteks Helsingis, aitab vältida ulatuslikku tööturu segregatsiooni ülekandumist eluasemeturule.

Uuring III näitas, et uussisserändajate lõimumine eluasemeturul on keeruline protsess, mis sõltub paljudest teguritest, nagu keeleoskus, kultuuriline taust ja võimalik diskrimineerimine. Järelikult peaks edukas uussisserändajate elukoha integratsioonipoliitika rõhutama nii eluaseme kui ka naabruskonna mobiilsust, sealhulgas arvestades, kuidas need kaks on omavahel seotud.

Kaitsmine toimub aadressil Narva mnt 18 ruumis 2046 ja veebis.

Doktoritöö: https://hdl.handle.net/10062/95692.

Image